Elektriprojekt on maja üldprojekti osa. Dokument, mille alusel toimub ehitatavas hoones elektrijuhtmestiku, pistikupesade, valgustite, lülitite ja erinevate elektritarbijate paigaldus ning ühendamine.
Et elektriprojekti saaks koostada, on vaja kirja panna lähteülesanne ehk töö tellija peab koostama vajaminevate elektriseadmete nimekirja iga ruumi kohta eraldi.
Kõige mugavam on alustada ehitusjooniste koopiatele sisekujunduse ehk mööbli paigutamisega, et leida ruumide kasutusotstarbest lähtuvalt kõige mugavamad kohad pistikupesadele, lülititele ja valgustitele. Nii ei jää pistikupesad kogemata raske mööbli taha peitu.
Lisaks peab igas ruumis olema vähemalt üks üldvalgusti.
Tasub mõelda ka kohtadele, kuhu paigutatakse kodutehnika ja kus vajatakse internetiühendust. Samuti tuleb arvestada ka õueala vajadustega: välisvalgustus, väravaautomaatika jms.
Elektriprojekti koostaja arvestab ka teiste eriosadega nagu küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, automaatikalahendused jmt. Elektriprojekti kooskõlastatakse kõigi osapooltega ning arvestatakse nii arhitektuursete kui tehniliste vajadustega. Peab meeles pidama, et iga muudatus mõnes projekti osas toob enamasti kaasa muudatused ka elektriprojektis.
Lähteülesandega koos on projekteerijale vaja võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilisi tingimusi.
Saadud andmete põhjal arvutab projekteerija summaarse tarbimise ning saab soovitada optimaalse tarbimiskoha peakaitse suuruse, mis on vajalik elektrivõrgu liitumislepingu sõlmimisel.
Millist maksimaalset peakaitse suurust suudab võrguvaldaja antud kohas pakkuda, peaks varakult välja selgitama.
Elektrikilpi, mis on hoone elektrijaotuskeskuseks, on tingimata vaja uue maja ehitusel, kuid ka vanade majade kilbid võivad vajada uuendamist või remontimist.
Liitumiskilbist majja sisenev elektrikaabel ühendatakse tavaliselt maja peajaotuskilpi.
Peajaotuskilbis peaks olema kaitselahutuslüliti. Soovitav on peakilpi paigaldada ülepingekaitse, mis kaitseb elektriseadmeid võimaliku ülepinge eest elektrivõrgu avarii või pikselöögi korral.
Ülejäänud elektriseadmeteks kilbis on kõigi kaabligruppide kaitselülitid, rikkevoolukaitsmed ja automaatikalülitused, samuti klemmliistud juhtmete ühendamiseks.
Oluline osa on kõigi lülitusseadmete arusaadav tähistus ning kilbi skeem, mis peab olema nähtaval kohal igas elektrikilbis.
Elektrijuhtmestiku, pistikupesade, valgustite, lülitite, automaatikaseadmete ning elektriliste kodumasinate paigaldamine ja ühendamine. Ühendamised tehakse vastava eriala omandanud isiku poolt, kes annab tööle deklaratsiooni, võttes sellega tehtud töö eest vastutuse.
Telefonikaabeldus, arvutivõrgud, TV- ja raadioantennid, fonosüsteemid, audiosüsteemid (kõlarijuhtmed), automaatikaseadmed, andurid jne.
Kasutusmugavust ja turvalisust tõstvad automaatikasüsteemid: valgustuse sisse/väljalülitamine kas ruumi sisenemise/väljumise järgi või välisvalgustuse taseme järgi, ruumitemperatuuri ja ventilatsiooni, aga ka niiskuse automaatne reguleerimine. Näiteks saab valgustust automatiseerida nii, et kui väljas hakkab hämarduma, lülitub ruumi valgus sisse algul väiksema võimsusega, välisvalguse vähenedes aga üha tugevamalt, hoides selliselt ruumis valgustuse taseme kogu aeg ühtlasena. Valgustuse juhtimine liikumisandurite või kohalolekuandurite või ka hämaralülitite kasutamisega. Saab automatiseerida aknakardinate ettetõmbamist, ruumi temperatuuri ja ventilatsioonitaseme hoidmist soovitud tasemel. Erinevate elektritarbijate sisse/väljalülitamine vastavalt kellaajale, kuupäevale vms. Automaatselt saab jälgida pesumasinat, nõudepesumasinat, vanni või muud veega seotud seadeldist. Kui näiteks pesumasinaga juhtub avarii ja masinast hakkab vett lekkima, avastab vastav andur vee lekke põrandal ja sulgeb automaatselt maja peakraani, hoides sellega ära elanike kodust eemal olles suurema veekahju. Automaatika võimaldab raha kokku hoida – reguleerides valgustust, ventilatsiooni või kütmist vastavalt sellele, kuidas ruume kasutatakse
Valida on erinevate automaatikasüsteemide vahel:
- KNX. Üks näide knx süsteemi tootjatest : zennio.com
- Juhtmevabad süsteemid. Üks näide tootjatest : fibaro.com
Elektriseadmete maandamine on inimese turvalisuse tagamise üks võimalik abinõu. Maandus kui iga elektripaigaldise osa ja peab olema igas hoones. Valminud elektrisüsteemi hinnates mõõdetakse ka maanduspaigaldise maandustakistust.
Tänapäeva PV-paneelid (ingl. k. photo voltage) on efektiivsed ja pika tööeaga ning kuna elektri ostuhind on oluliselt kõrgem, kui aastaid tagasi, paigaldatakse PV – elektrijaamu üha enam. PV-jaam võib olla kas eramul, suvilal või ka korterelamul, samuti tööstushoonel. Kuna põhjamaal on pimedat talvist aega palju, siis ainult päikese poolt toodetavale elektrile kogu hoone elektrienergia vajadust rajada ei saa. Kuid olulise lisa saab päikese elektrist iga PV – paneele omav hoone. Majanduslikult mõistlik on kogu oma PV – elektrijaama poolt toodetav elekter ise ära tarbida. Kui seda siiski enda tarbimisest üle jääb, tasub see salvestada akudesse ja tarbida sel ajal, kui päikest pole või siis müüa ülejääk üldvõrku.
